Lisa 1
Kompetentsipõhise eneseanalüüsi vorm täiskasvanute koolitaja 7.taseme kutse esmataotlejale
Taotleja ees-ja perekonnanimi: Kadri Pill
Esmalt palume Teil analüüsida 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutsetläbivaid kompetentse.
| nr | Kompetentsi lühikirjeldus |
|---|---|
| 1. | Valdab koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist. |
| Viimastel aastatel on minu koolitusvaldkondadeks olnud peamiselt “Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (RFK) ja selle kasutamine taastusravi ja rehabilitatsioonivaldkonnas“ ja „Toetatud töölerakendamise metoodika kasutamine tööalasel rehabilitatsioonil“. Sihtgrupiks on peamiselt olnud spetsialistid, kes pakuvad sotsiaalset ja tööalast rehabilitatsiooni. Külalislektorina olen andnud ainet „Ettevõtluse alused ja karjääriplaneerimine“ nii füsioterapeutidele, tervisekaitse spetsialistidele kui ka lapsehoidja õppekaval õppijatele. Oman magistrikraadi liikumis- ja sporditeaduste valdkonnas füsioteraapia suunal (2008) kui ka bakalaureusekraadi õigusteaduses (2018). Füsioteraapiaharidus ja ka kogemus füsioterapeudina ja tööhõivespetsialistina, on andnud mulle laiapõhjalised teadmised ja oskused RFKst ja selle kasutamisest rehabilitatsiooniprotsessis. Lisaks olen läbinud koolitajate koolituse teemal „Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) kasutamine taastusravis ja rehabilitatsioonis“. Alates aastast 2023 olen olnud RFK koolitusmudelite ja selle valdkondade ülese kasutuselevõtu töörühmas, mida on koordineerinud viimased aastad Tervise Arengu Instituut (TAI). Viimased kolm aastat olen pakkunud Eesti Töötukassale teenuseid „tööharjutus“ ja „toetatud töölerakendamise teenus“, mis on andnud mulle kompetentsi viia ka ise läbi koolitust „Toetatud töölerakendamise metoodika kasutamine tööalasel rehabilitatsioonil“. Olles ise praktik, saan koolituse läbiviimisel lähtuda ja toetuda elulistel näidetel. Lisaks osalesin ka ise antud koolitusprogrammi õppekava arendusprotsessis ning koolitusmaterjalide väljatöötamise töörühmas. Õigusalased õpingud ja minu kogemus ettevõtjana aastast 2014 on andnud mulle pädevuse anda edasi teemasid nagu, mis on ettevõtlus, kuidas sellega alustada, kuidas luua ärimudelit/plaani, millega arvestada Eesti seadusandluses. | |
| 2 | Teab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest. |
| Täiskasvanud õppija on motiveeritud õppija – tema ajendiks on oma vajaduse rahuldamine või probleemi lahendamine – seega lähtun oma koolituste ülesehitusel sellest teadmisest; täiskasvanu õpiorientatsioon on elukeskne, seepärast jälgin, et arutelud ja minu näited lähtuksid elulistest situatsioonidest; täiskasvanud õppijal on oma kogemused, see on aluseks nii õpilaste eneseanalüüsil kui grupidiskussioonil; täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv õppija, see tähendab, et minu roll koolitajana on pigem osaleda diskussioonides ja olla suunaja kui olla oma teadmise vahendaja neile; inimeste individuaalsed erinevused suurenevad vanusega, sellepärast kasutan ka oma koolitustel erinevaid õppevorme ja-meetodeid, et vastata võimalikult paljude koolitatavate vajadustele ja ootustele. Koolituse alguses räägime grupiga läbi, millised on nende ootused ning, millised kokkulepped sõlmime, et igal grupiliikmel oleks hea õppida. | |
| 3 | Väärtustab täiskasvanud õppijat, järgib oma töös eetilisi norme (vt lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks) ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoiab kutse mainet |
| Koolitajana olen kursis täiskasvanute koolitaja kutse-eetikaga ning lähtun oma töös sellest alati. Nii koolitusi ette valmistades kui neid läbi viies lähtun alati õppijate vajadustest ja huvidest. Kui võimalik üritan need teada saada enne koolitust (üldjuhul koolituse tellijalt), kui see ei õnnestu, siis koolituse läbiviimise algusfaasis. Mõnikord on see toiminud ka kui „jäälõhkuja“. Näiteks: inimesed räägivad paaris, kes nad on ja miks nad koolitusele tulid. Pärast seda lasen rääkida, mida üks või teine inimene naabrilt kuulis (soodustab seda, et inimesed tõeliselt üksteist ka kuulaks). Olen koolitaja, kes ei poolda niivõrd õpetamist kui võrdväärsete partneritega koostöötamist ja arutamist – seega olen suunanäitaja ühisel teekonnal, kuid lähtun inimeste erinevatest stardikohtadest, lõppsihtkohast ning kiirusest. See on küll metafooriline lähenemine, kuid siiski üsna tabav. Oma koolitustel lähtun põhimõttest, et kõik on võrdsed, kuid erinevad – seega kasutan oma töös nii individuaalset, paaris- kui grupitööd, et pakkuda erinevaid mooduseid õppijal iseennast teostada. Olen koolitajana ja inimesena aus teiste ja iseenda suhtes. Tean, et ma ei ole kõiketeadja ning veatu – olen teadlik, et võin eksida, kuid olen valmis neid ka tunnistama. Suhtun austusega ja suhtlen lugupidavalt kõikide inimestega, nii koolitatavatega kui kolleegidega. Suhtun austusega teiste inimeste loodud intellektuaalsesse omandisse ja kasutan neid vajadusel, lähtudes üldkehtivatest autorikaitse nõuetest. Konfliktsituatsioonis kuulan ära mõlemad osapooled ning ei anna hinnanguid vaid üritan suunata osapooli faktipõhistele järeldustele nii, et see rahuldaks enam-vähem mõlemaid osapooli. Ise ei ole õnneks sattunud koolitajana sellisesse situatsiooni. Kui satuksin, siis juhinduksin eelmainitud põhimõttel–sest meil kõigil võib olla oma arvamus ja meil kõigil on oma tõde. | |
| 4 | Järgib täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid õigusakte |
| Peamine normatiivne allikas on Täiskasvanute koolituse seadus (2015), mis sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul. Lisaks sellele tuleb juhinduda andragoogi kutse-eetikast ja andragoogi kutsestandardist. Erialases valdkonnas juhindun Sotsiaalhoolekande seadusest (2015), Tööalase rehabilitatsiooniteenuse koostööpõhimõtetest (uus redaksioon vastu võetud jaan 2026 Eesti Töötukassa juhatuse poolt), Töölepingu seadusest (2008), Võlaõigusseadusest (2001), Äriseadustikust (1995). | |
| 5 | Annab õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel |
| Minu jaoks on õppimine ja õpetamine kui ühesuunaline tee, mis kulgeb paralleelselt. Siinjuures on oluline rõhutada, et paralleel ei tähenda eraldatust, vastupidi see teekond kulgeb läbi võrdse partnerluse – kõik õpivad üksteiselt – ka koolitaja. Õppijate arengu toetamisel tuginen nii tagasisidestusele kui edasisidestusele. Oluline ei ole mitte ainult koolituse lõpus küsida ja anda tagasisidet, vaid ka õppimisprotsessi käigus seda teha (nii suuliselt läbi arutelude kui ka kirjalikult läbi õppeülesannete) – see annab mullekui koolitajale infot, kas minust on aru saadud ning, kas ollakse õppija eesmärkide/ootuste kursil. Esimese asjana tuleb kokkulepped sõlmida (ma tavatsen ka ise ootuste sedelina välja kirjutada „Rahu, ainult rahu“) ja nendest ka kinni pidada; osalejaid tuleb julgustada ja motiveerida – inimesed on erinevad – tuleb märgata, tunnustada. Olen ise motiveeritud ja empaatiline koolitaja – see on oskus näha ja ennetada osalejate probleeme. Minu arust kõige olulisem ja kõige eelneva alus on kuulamisoskus ja küsimuste esitamine – koolitajana kasutan palju peegeldamist ja ümbersõnastamist ning nii suunavaid kui avatud küsimusi. Täiskasvanud õppija arengu toetamisel lähtun andragoogika põhiprintsiipidest, mis on järgmised: täiskasvanud õppijad on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad, nad toovad oma elu- ja õpikogemuse oma õppeprotsessi, nad on eesmärkidele orienteeritud, nad ootavad koolitajalt korrektsust, nad on praktilised ja, mis peamine, nad tahavad, et neid tunnustatakse. | |
| 6 | Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas |
| Minu emakeel on eesti keel ja tahaksin uskuda, et suudan ennast korrektselt väljendada nii kõnes ja kirjas. Keelelisele arengule on kindlasti kaasa aidanud minu ülikooliõpingud, artiklite kirjutamised, üliõpilastööde juhendamised ja retsenseerimised, suulised ettekanded, aruandlused, koolitusmaterjalide ettevalmistamine, erialase kui ka ilukirjanduse lugemine jms. | |
| 7 | Kasutab asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; teab digiõppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke meetodeid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale |
| Minu peamiseks töövahendiks koolituste ettevalmistamisel on arvuti ja internet. Läbiviimisel kasutan enamasti arvutit (power-point, youtube – videode näitamisel), tahvlit/pabertahvlit. Oma koolitusmaterjali nö põhja olen saanud WHO poolt välja antud RFK käsiraamatust (eesti keelde tõlgitud ja keeleliselt kohandatud viimati 2018) ning ASEE (endine EUSE) poolt välja antud „Toetatud töölerakendamise metoodika käsiraamat“. Mõlemad on rahvusvahelised raamdokumendid, millest lähtumine on pigem kohustuslik. Aeg ajalt kasutan ka Google Scholarit. Tavaliselt kasutan laiendatud otsingut, kus saan ette anda endale vajalikud kriteeriumid teadusartiklile (märksõnad, aastaarv, ingl k, eelretsenseeritud, täistekst jne). Minu koolitusmudelid sisaldavad ka veebipõhiseid juhendamisi, mida olen teinud nii Google Meet kui ka Teams vahendusel. Koolitusmaterjalide keskkondadeks on olnud Digiriigi Akadeemia kui ka TÜ Moodle keskkond. Vajadusel oleme rakendanud ka hübriidõpet, aga seda ainult erandolukordades. | |
Palume Teil analüüsida 7. tasemele vastavaid kompetentse, kus iga kompetentsi puhul on esitatud tegevusnäitajad. Lahtris „Kompetentsi tõendamine“on võimalik sisestada tekst pikkusega kuni 2000 tähemärki. Kirjeldage, analüüsige ja tooge näiteid oma tegevuse kohta koolitajana, mis iseloomustab kõige paremini Teie käitumist koolitusprotsessis. Lahtris „Viide tõendusmaterjalile“, kus on märge Tõendusmaterjalide esitamine palun lisage faktilisi andmeid, materjalide linke jne, mis tõendavad kompetentsi ilmnemist vm olulist informatsiooni enda kui koolitaja tegevuse kohta.
Portfoolios esitatud tõendusmaterjalid peavad iseloomustama konkreetset kompetentsi ja olema otselingiga kättesaadavad.
Loe lisaks www.andras.ee kodulehelt „E-portfoolio koostamise juhendit“, et saada infot, millised materjalid on sobilikud tõendusmaterjalid.
| 1. Õppeprotsessi ettevalmistamine | |
|---|---|
| 1.1 Selgitab välja, analüüsib ja üldistab õpperühma õpi- ja erivajadusi, lähtudes sihtgrupi arenguvajadustest ning juhindudes valdkonna arengust. | |
| Kompetentsi tõendamine | Koolituse ettevalmistusfaasi aluseks on sihtgrupi õpivajaduse ja õpieesmärkide väljaselgitamine. Lisaks lähtun täiskasvanute õpet reguleerivast seadusest. Õpiväljundid on aluseks süstemaatilisele koolitusele, nendest lähtuvalt saan hakata formuleerima õpetamise eesmärke, valima õppemeetodeid ning analüüsima õppekeskkonda. Õpivajaduste väljaselgitamine ei ole aga tihtilugu lihtne protsess. Tavaliselt on info andjaks koolituse tellija ja/või allhankija ja eelinfo kättesaadavus sõltub, kas tellija on soovinud eelinfot saada, kes koolitusele registreerub. Sihtgrupp on alati paika pandud, kuid täpsemad individuaalsed õpivajadused selguvad alles koolitusel kohapeal. Lisaks kasutan õppeplatformi foorumit selleks, et saada aimu koolitusgrupi profiilist. Oma kogemusest võin öelda, et väga sageli ollakse oma vajaduste kirjeldamisel pinnapealsed ja napisõnalised. Sellisel juhul pean hakkama täpsemalt uurima, millistes situatsioonides on tekkinud mõte/vajadus koolituse järele. |
| Viide tõendusmaterjalile | Kuvatõmmis Digiriigi Akadeemiast |
| 1.2 Koostab väljundipõhiseid õppekavasid (vt lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid), lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks. | |
| Kompetentsi tõendamine | Koolituse etapid on järgmised: andmete kogumine; planeerimine; ettevalmistus, läbiviimine; hinnang. Kõikide nende etappide peale tuleb mõelda koolituse planeerimise juures: ühelt poolt ajaplaneerimise, teisalt ressursiplaneerimise kontekstis. Õppekava koostamise alus on õpivajadus, millest lähtuvad õpieesmärgid ehk õpiväljundid. Näiteks TTR metoodika aluseks oli Eesti Töötukassa poolt Tartu Ülikoolilt tellitud RAKE uuring, eesmärgiga tõsta ja ühtlustada Eestis osutatava toetatud töölerakendamise teenuse kvaliteeti. Seega soovis Eesti Töötukassa tellida töölesaamist toetavate rahvusvaheliste praktikate analüüsi ning analüüsi tulemustele toetuva koolituskava ja koolituste läbiviimise. Õpiväljundite formuleerimisel peab olema täpne, sest need on omakorda aluseks hindamismeetodite valikul ja hindamiskriteeriumide formuleerimisel. Õpiväljundite sõnastamisel lähtun Bloomi taksonoomiast. Õpiväljunditest lähtuvalt valin, millist koolitusvormi kasutan (millise funktsiooniga on koolitus – informatiivne, arendav, kompensatoorne, tunnetuslik, ekspressiivne vm). Seejärel saab hakata tegelema koolituse sisuga ja lähenemismeetoditega. Järgneb koolituse läbiviimine ja seejärel hindamine (tagasiside koolitatavatele, eneseanalüüs). Ressursside kavandamisel leian vastused järgmistele küsimustele: kus koolitus toimub? Kuidas sinna saan? Milline on õppeklass/milliste võimalustega? Kui palju varem lähen kohale? Milliseid meetodeid saan/tahan kasutada? Mitu tundi koolitus kestab? Kas olen üks paljude koolitajate seas või on tegemist ainult minu koolitusega? Kui suur on kuulajaskond? Kuidas saan tagasisidet? Õppekava koostamise lähtekohaks on oodatav tulemus – tuleb selgeks endale teha, kas ootus on teooriat lihtsalt edasi anda või ootuseks on muutused mõttemustrites ja hoiakutes. Sellest lähtuvalt, millised peaksid olema õpieesmärgid, et muutust saavutada. See oli tõsiseks aruteluteemaks TTR õppekava töörühmas. Millised teemad aitavad õpieesmärke saavutada ning, milliseid meetodeid on otstarbekas kasutada, et teemat kuulajateni efektiivselt viia. TTR kui ka RFK koolitus on oma olemuselt väga praktiline, kuid rakendamist hinnata, ei olegi väga lihtne. Mõlemal juhul on pidanud koolitatavad meetodite kasutamist demonstreerime läbi aruandluse ja eneseanalüüsi. |
| Viide tõendusmaterjalile | RFK ja TTR õppekava |
| 1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest. Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda pidevalt. | |
| Kompetentsi tõendamine | Koolituse sisu peab lähtuma õpivajadusest ja õpiväljunditest. Tavaliselt planeerin iga õpiväljundi juurde peateema, mille omakorda jagan alateemadeks ning valin igale alateemale meetodi, kuidas seda ette kanda, esitada. Kuna tean, et inimestel on võime ca 15-20 min keskenduda, siis see tingib vajaduse erinevate meetodite valiku. Nende valikul juhindun sellest, et täiskasvanud õppija on kogemustega õppija, seega suunangi nad koosõppima, kaasa mõtlema ja kogema. Kuna väärtustan täiskasvanud õppijate aega, siis see arusaam ei lase aega raisku minna. |
| Viide tõendusmaterjalile | TTR koolituse päevakava sisend |
| 1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi. | |
| Kompetentsi tõendamine | Enne igat koolitust vaatan oma koolitusmaterjalid kriitilise pilguga üle. Kui on tegemist koolitusega, kus kasutan seadusandlust või statistikat, siis need on esimesed, mille kindlasti üle vaatan ja viin vajadusel sisse uuendused. Teoreetiliste lähtekohtade selgitamisel kasutan rahvusvahelisi raamdokumente (eelkõige RFK käsiraamat ja TTR metoodika käsiraamat). Õppemeetodina kasutan sageli praktilisi harjutusi, sest õppijate tagasisidest lähtuvalt, ootavad nad palju isekogemist.Veelgi enam, antud koolitused on väga praktilise suunitlusega – seega, koolitajana, kuidagi teisiti ei saakski. Õppemeetodite valikul lähtun konkreetsest õpikeskkonnast ja selle võimalustest.Ajakohastan oma õppematerjalid enne igat koolitust ning teen vajadusel muudatusi/täiendusi. Kuna materjalid on valminud töörühmas, on igal koolitajal siiski omakäekiri ja vabadus valida õppemeetodeid oma parima äranägemise järgi. |
| Viide tõendusmaterjalile | RFK koolitusslaidid |
| 2.Õppeprotsessi läbiviimine | |
| 2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega. | |
| Kompetentsi tõendamine | Iga koolituse sissejuhatavasse osasse planeerin õppekava tutvustuse (mh koolituse eesmärk, õpiväljundid), nõuded koolituse lõpetamiseks. Edasi uurin koolitatavatelt, mis on nende ootused ja miks nad antud koolitusele tulid, paneme paika grupikokkulepped. Iga koolituspäeva alguses tutvustan ka konkreetse päeva kava, kuhu päeva lõpuks võiksime jõuda. Iga koolituspäev lõppeb tagasipeegeldusega ja iga päeva alguses edasipeegeldusega. Koolitajana olen õppijatele pigem suunanäitaja ja toetaja. Peamine, kuidas ma seda teha saan, on luua õppimist toetav õpikeskkond. Siinjuures ei ole oluline mitte ainult füüsilised tegurid, vaid sotsioemotsionaalsed ja psühholoogilised tegurid. Koolitaja peab õppijat nägema kui võrdset partnerit, kellel tuleb aidata saavutada tema individuaalsed eesmärgid. Koolitaja peab olema avatud, ta peab suutma luua pingevaba ja meeldiva ning usaldusliku õhkkonna ja, mis peamine, ta peab õppijaid respekteerima. Näiteks koolituse alguses tutvustan ennast ja lasen osalejail endid tutvustada (seda saab erinevate meetoditega teha nö jäämurdjatega – üks lemmikuid on: paarilisele räägitakse endast, seejärel räägib hoopis paariline, mida kuulis – st, et räägitakse mitte endast vaid teisest inimesest). Lisaks sellele julgustan esitama küsimusi, sest rumalaid küsimusi pole olemas. Püüan äratada huvi ja motivatsiooni käsitletava teema kohta läbi praktiliste näidete ja lugude. Vastavalt olukorrale kohandan koolitusplaani, materjale ja meetodeid (näiteks, kui teema on tekitanud elava diskussiooni ja seetõttu aega napib). Kõige paremaid tulemusi minu arust annab see, kui koolitaja ise on vaimustuses sellest, mida ta teeb või räägib – karismaatilisus ja emotsionaalsus, millega jõuda inimesteni ja, mis paneb nad tegutsema. Kindlasti on väga oluline vastutuse jagamine, vastastikune toetamine, koostöö ja suhtlemine. Siinjuures lähtun täiskasvanute koolitaja kutse-eetikast. |
| 2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust. | |
| Kompetentsi tõendamine | Õpikeskkona kujundamisel peab lähtuma erinevatest faktoritest, nii füüsilistest kui sotsiaalsetest. Ma väga eelistan koolitusruume, kus on väiksemad lauad või laudade asetus on selline, et osalejad saavad kohti vahetada vastavalt vajadusele (või ka laudu liigutada). Minu koolitustel paarilised ja grupid vahelduvad väga palju. Selle eesmärgiks on anda neile võimalus tutvuda lähemalt ja teha koostööd võimalikult erinevate inimestega. Enne koolituse algust korrastan ja õhutan ruumi (kui seda pole eelnevalt tehtud). Panen töövalmis ja kontrollin üle tehnilised vahendid, mida plaanin kasutada – arvuti, kõlarid, projektor. Kui seda pole teistmoodi korraldatud, siis paljundan vajamineva arvu materjale. Tavaliselt saadan materjalid tellijale ette, kes korraldab paljunduse. Koolitustele palume kaasa võtta arvutid, sest ka osalejad peavad tihtilugu enda arvutit kasutama. Oluliseks täiskasvanud õppija motivaatoriks on tahe – tahe õppida. See tähendab, et täiskasvanud õppijal on üldjuhul üsna selge nägemus eesmärkidest, mille poole ta tahab püüelda. Ennastjuhtiv õppija on parim alus, mille peale koostöö ehitada. Lisaks mainikisn, et täiskasvanuõpe on kui kogemusõpe, kuid see peab olema mõtestatud tegevus – jagatakse kogemust, seejärel analüüsitakse, siis mõtestatakse (sõnastatakse) enda jaoks vajaminev ning seejärel viiakse „uus“ teadmine praktikasse (ellu). Sellest üksi aga ei piisa. Et koostöö oleks efektiivne, peab koolitaja oma panuse andma: seda mõjutavad koolitaja püstitatud eesmärgid (need peavad olema kooskõlas õppijate eesmärkidega), koolituse sisu ja ülesehitus, meetodid, õpikeskkond. Just koolitaja on see, kes peab oma meetoditega häälestama, motiveerima, jagama teadmisi, mis annaks eeldused ideede jagamiseks, oma teadmiste transformatsiooniks, kogemuste reflektsiooniks, mõtlemise arendamiseks, uute ideede genereerimiseks. Ainult nii saab teadmine tõelise tähenduse ja kogemus sisuliselt teadvustatuks. Kõik see peab toimuma pingevabas, hinnanguvabas, toetavas ja respekteerivas õhkkonnas. Nendelt küsitud ootused ja grupikokkulepped on siinjuures heaks orientiiriks. |
| 2.3 Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksikuõppija vajadusi | |
| Kompetentsi tõendamine | Koolitusprotsessi mõtestamine algab juba koolituse planeerimise faasis ja juhtimine koolituse esimesest minutist. Kõige olulisemad on kokkulepped ja paindlikkus. Enne koolitust olen planeerinud koolituse ajaliselt ja seda teemade kaupa ja püsin ajakavas. Juhul, kui see ei õnnestu, siis otsustan jooksvalt, millist meetodit ei kasuta (kui aega napib) või vastupidi, kasutan plaanivälist meetodit (kui on näha, et aega jääb üle). Lisaks sellele vaatan, et kõik õppijad tunneksid ennast kaasatuna (mitte ainult individuaalset tööd tehes, vaid ka grupitöö puhul). Lähenen palju individuaalselt ja uurin, kas kõik on arusaadav ja jälgin diskussioone grupis tähelepanelikult. Igal koolitusel on aktiivsed ja vaiksemad inimesed – vajadusel vaigistan domineerijaid ja jälgin, et kõik saaksid sõna võtta. Diskussioonide ja individuaalsete sõnavõttude puhul jälgin, et teema ei valguks laiali ning vajadusel suunan põhiteema juurde tagasi (tänades arutlejat/arutlejaid). |
| 2.4 Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana. | |
| Kompetentsi tõendamine | Koolitaja peab teadvustama, et igal grupil on oma arengufaasid ja protsessid. On olemas neli etappi, mida laias laastus kõik grupid läbivad: sõltuvusfaas: valitseb ebakindlus, teadmatus, kes need teised inimesed on, mis juhtuma hakkab; konfliktifaas: mis on minu roll, keda on mõtet kuulata, tahetakse oma seisukohti avaldada ja teiste arvamust kritiseerida; eraldumisfaas: igal liikmel kujuneb oma roll, grupp on võimeline ka ilma juhendamiseta tegutsema; koostöö: grupi tegutsemine on suunatud eesmärgi täitmisele, toimub enesejuhtimine, julgetakse eksida ja võtta vastutust. Näitena siinjuures võin tuua asjaolu, et kohe koolituse alguses ei pane inimesi suurtesse gruppidesse. Alguses, kui grupp on veel sõltuvufaasis või konfliktifaasis, siis pigem lasen teha individuaalset tööd või paarisdiskussiooni (suminarühm). Kui on näha, et grupp liigub või on liikunud eraldusfaasi, siis panen nad ka koostööd tegema gruppides. Viimasesse faasi jõudes saan ka proovima hakata gruppidevahelisi sõnavõtte, väitlemist jne. Nende arengute käigus jälgin inimesi individuaalselt, sest inimesed on erinevad ning vajavad toetust ja julgustust erinevalt. Grupis tuleb ikka ette eriarvamusi, oluline on koolitajana mitte hinnanguid anda ja pooli valida. Mul ei ole õnneks üheski grupis konflikti tekkinud. Küll aga annan endale aru, et tavaliselt tekivad konfliktid suhtlemistasandil, koostööl mingi eesmärgi saavutamisel või erinevatest arusaamadest, hoiakutest. Oluline on sellisel juhul konkreetne konflikt määratleda, defineerida (on olemas vajaduskonfliktid ja väärtuskonfliktid), sõnastada soovitud eesmärgid ning esitada võimalikud ettepanekud, et kõik osapooled oleksid enam-vähem rahul. Nagu mainisin, koolitajana pole kogenud konkreetset konflikti, kuid olles ise koolitatav, olen seda kogenud. Konflikt ilmnes grupitööd tehes, kus selgus, et inimestel on erinevad arusaamad asjadest, tekkis kerge sõnelus, mille grupi ühe liikmena katkestasin ning ütlesin, et kõigil on oma arvamus, sõnastasin uuesti ühe poole ja teise poole mõtted, panime need kõik kirja ja läksime edasi. Koolitajana peaksingi sellises situatsioonis probleemi ümber sõnastama ja peegeldama, ettepaneku tegema (hea on selleks kaasata kogu grupp) ja probleemi lahendama (näiteks peavad grupiliikmed väiksemas grupis mõtisklema konkreetse ettepaneku üle, mis aitaks ühiselt jätkata), lõpplahendus tuleb üheselt sõnastada, gruppi tänama panuse eest, sõnastama need kohad eraldi, millest saab õppida ning pöörduma tagasi poolelioleva teema juurde. |
| 2.5 Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist. | |
| Kompetentsi tõendamine | Kuna mõlema koolituse õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristava hindamisega, siis õppekavas on välja toodud lävendikriteeriumid, mis määratlevad, kas eeldatavad pädevused on saavutatud või mitte. Lisaks on ära toodud koolituse läbimise kriteeriumid, mille formaalne täitmine on aluseks hindamisprotsessi läbiviimiseks. |
| Viide tõendusmaterjalile | TTR koolituse õppekava |
| 3. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine | |
| 3.1 Kogub õppijatelt, kaaskoolitajatelt ja teistelt sidusgruppide liikmetelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides sellekssobivaimad meetodeid. Tegeleb metoodikate arendamisega. | |
| Kompetentsi tõendamine | Tagasiside eesmärk on aidata kaasa enesearengule – nii koolitaja kui õppijad peavad saama võimaluse anda ja saada tagasisidet, sest nii toimub mõlemapoolne õppimine. Oluline on mitte anda hinnanguid. Ka õppijate kehakeel, kommentaarid, küsimused on teatavat laadi tagasiside. Tagasisidet ei pea rangelt ja kirjalikult küsima või andma. Tagasisidet võib anda kaaslane, koolitaja, kaaskoolitaja või õppija ise (endale). Koolitaja peab saama õppijatelt tagasisidet, sest ainult nii saab koolitaja õppeprotsessi mõjutada ja saada teada sedagi, mis etapis on õppijad oma õppimisega. Oluline märksõna on lugupidamine. Koolitaja peab saama tagasisidet, sest ta peab teama, kuidas koolitus tegelikult läks, mida edaspidi silmas pidada, millised on koolitaja enda arendamist vajavad valdkonnad või küsimused. Seega, mitteformaalne ja formaalne tagasiside on koolitaja enesearengus ja koolitusmudeli arendusprotsessis väärtuslik ja vajalik. |
| Viide tõendusmaterjalile | Tagasiside TAI excel, kuvatõmmised eneseanalüüsist |
| 3.2 Analüüsib õpitulemusi ning edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, kasutades sobivaid analüüsimeetodeid, vajadusel otsib lisateavet. | |
| Kompetentsi tõendamine | Tagasiside planeerimine ning selle analüüs peab toimuma juba koolituse planeerimisel, lähtudes õpieesmärkidest. Oluline on ju teada saada, kas õppija saavutas eesmärgid või mitte. Kui mitte, siis miks? Ka eesmärkide saavutamise korral on koolitajale oluline teada, mis olid siis põhilised asjaolud, mis nende saavutamiseni viisid. See teadmine annab koolitajale aimu sellest, kus ta on ja, kuhu peab suunduma oma arengus. Ühelt poolt jälgin koolitatavate kui grupi arengut, samas vaatan iga õppurit eraldi – tema individuaalset arengut. Hilisem analüüs on oluline kriteerium koolitaja kui õppija arengus ning on enesereflektsiooni üks osa. Minu arust väga heaks analüüsi mudeliks on Kirkpatricku 4 tasandit (1996), kus uuritakse inimeste reaktsiooni, õppimist, kasutamist ja mõju (lõplik tulem). Tagaside saamiseks ja andmiseks kasutan formaalseid ja mitteformaalseid meetodeid. Mitteformaalsed meetodid on suuline tagasiside, aga ka kirjalik, mida küsin ise koolitatavatelt ning annan ise nende kirjalikke kodutöid tagasisidestades. Formaalseks pean tagasisidet, mille on koostanud näiteks tellija või ka rahastaja. Tagasiside andmisel lähtun põhimõttest: ära anna hinnanguid! Üritan märgata õppeprotsessis õppijate arengut, nende tugevusi ja ka nõrkusi (arenguvajadusi). Annan neile tagasisidet nii tugevustest kui ka kitsaskohtadest. Tavaliselt kasutan „hamburgeri“ meetodit: alustan positiivsest, siis puugujäägid, lõpetan jälle positiivsega ja soovitustega. Oluline on hinnata protsessi ja tulemust – st tagasiside nii õppimise käigus kui lõpus. Õppimise käigus antav tagasiside võib olla vahetu (st kohe pärast õpisituatsiooni) ja lühike (ja verbaalne), ka lõpus võib tagasiside olla suuline (kui pole teisiti kokku lepitud). Tihtilugu lasen õppijal endal ennast hinnata: kuidas mul õppijana läks? Midagi uut? Midagi, mis pani mõtlem või mille kohta tahan ise juurde uurida? Mida saan kaasa võtta, mida saan edaspidi kasutada? Hindamismeetoditena olen kasutanud õpipäevikut, kirjalikku tööd (avatud ja suletud küsimustega), situatsiooniraportit, õppijate üksteise hindamist (peer-assessment) – nii paaris kui väikses grupis (kuni 3 inimest), õppija eneseanalüüsi. Rühmatööde puhul saab läheneda erinevalt: kas hinnata (anda tagasisidet) tulemust, protsessi või iga osaleja panust? Samuti, kas õppija hindab ennast ise, teised rühmad, rühmaliikmed omavahel, koolitaja, väliseksperdid? |
| Viide tõendusmaterjalile | Kirckpatricku mudel, erinevad tagasiside vormid |
| 3.3 Sõnastab hindamiskriteeriumid ja hindab õppeprotsessi. | |
| Kompetentsi tõendamine | Kuna olen osalenud ja osalen jätkuvalt RFK ja TTR koolitusmudelite arendamise töörühmades, siis õppekava arendamise protsessis oleme arendanud välja ka hindamiskriteeriumid koolituse edukaks lõpetamiseks. Pean ütlema, et hetkel on mõlema koolituse hindamiskriteeriumid pigem formaalse iseloomuga. Koolituse hindamine toimub mitteeristavalt ning õppekavas on sõnastatud need lävendikriteeriumidena. Hindamisprotsess toimub läbi koolituse. Õppijad peavad esitama kõigepealt kodutöö esimese osa, millele antakse tagasisidet veebis toimuval juhendamisel. TTR koolitusel kasutame ka kaasõpilasi, kellele antakse võimalus anda tagasisidet kaasõpilasele. Lõplikule versioonile annab koolitaja kirjaliku tagasiside ning tagasiside põhjal planeeritakse viimane koolituspäev, kus arutletakse üle ja kinnistatakse erinevate praktiliste harjutustega teemad, mis tulid kodutöödest esile. |
| Viide tõendusmaterjalile | Tagasiside koolitatavale; Tagasiside koolitatavale_2 |
| 3.4 Koostab ülevaate koolituse tulemustest (hinnangutest, edasistest tegevustest jm asjassepuutuvast) ja teavitab sellest seotud isikuid, valides ise teavitamise meetodid. | |
| Kompetentsi tõendamine | Mitteformaalselt koondan tulemused nö üldisteks tähelepanekuteks, mille esitan suuliselt oma grupile. Sama infot olen kasutanud ka näiteks RFK töörühma aruteludes koolitusmudeli arendamiseks. Tellija poolt on koostatud ka eneserefleksiooni vorm ning ka formaalse tagasiside vorm, mida täidetakse veebis. Need tulemused koonduvad tellija kätte automaatselt. |
| Viide tõendusmaterjalile | Näide eneserefleksioonist; üldised tähelepanekud |
| 4. Arendus-, loome- ja teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas | |
| 4.1 Panustab täiskasvanuhariduse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse. | |
| Kompetentsi tõendamine | Olen aastaid osalenud RFK koolituse arendamise töörühmas, samuti TTR koolituse töörühmas aastast 2025. Alates 2016 olen olnud vahelduvalt Tartu Tervishoiu Kõrgooli füsioterapeudi nõukogu liige (alates 2022 pausideta), kelle ülesandeks on olnud parendusettepanekute tegemine õppekavade arenduses. 2016-2018 olin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kompetentsikeskuse arendaja, kelle tööülesandeks oli mudeldada, kuidas ühendada teenused kogukonnale ja üliõpilaste praktiline õpe erinevates õppeainetes aga ka eraldi ainetena. |
| Viide tõendusmaterjalile | K.P tõend õppetöö arendamise kohta; Kinnituskiri; artikkel Video:https://www.tartuh.ee/koolitusedjateenused/kompetentsikeskus/ |
| 4.2 Osaleb elukestva õppe diskussioonides või koostöövõrgustike, töögruppide tegevustes avaldades arvamust ja tehes ettepanekuid täiskasvanuhariduse valdkonnas ning laiendades võrgustikku. | |
| Kompetentsi tõendamine | Palun vaata punkti 4.1. Lisaks olen koostanud eksperthinnangu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rahvusvahelise magistriõppe kavale. Antud dokument esitati HAKAle magistriõppekava esmahindamiseks. Väliseksperdi arvamus lisati dokumentide koondisse. Väljastamise hetkel pealkirjastati dokument järgmiselt: „Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervishoiu õppekavagrupi füsioteraapia magistriõppekava esmahindamine“. |
| Viide tõendusmaterjalile | TTHKK FTMScanalüüs |
| 4.3 Juhendab ja nõustab madalama kutsetasemega või kutseta koolitajaid. | |
| Kompetentsi tõendamine | RFK ja TTR koolitusmudeli lahutamatuks osaks on veebis toimuv juhendamine. Tegemist on grupis toimuva juhendamisega, kuid vajadusel saavad osalejad individuaalset nõustamist ja juhendamist koolitaja poolt. Kuna tegemist on tandemina läbiviidava koolitusega, siis toimub ka koolitajate omavaheline nõustamine iga koolituse eel aga ka jooksvalt. |
| Viide tõendusmaterjalile | RFK ja TTR õppekava |
| 5. Professionaalne enesearendamine | |
| 5.1 Reflekteerib ja hindab enda tegevust õpi-, grupi- ja isiksuslike protsesside juhtimisel, toob välja enda tugevused ja arenguvajadused ning kavandab tegevused enda arendamiseks. | |
| Kompetentsi tõendamine | Minu igapäevases tööd olen juht, nõustaja ja koolitaja. Kõige rohkem identifitseerin ennast oma (rehabilitatsiooni)meeskonna juhina, seetõttu reflekteerin ka siinkohal ennast juhina, kuigi vaadeldes koolitajat kui grupi ja selles toimuvate protsesside juhti/suunajat, nende mõistete vahel väga suurt vahet polegi. Viis aastat tagasi olin mina ja mu maailm must ja valge – teadsin, mis on õige ja vale, kuidas peab või ei pea, kes ma olen või ei ole jne. Ma ei teadnud tuhkagi. Täna võin öelda, et olen näinud, tundnud ja nüüdseks teadvustanud fakti, et maailmas on nii palju erinevaid värvikombinatsioone ja minus ning kõigis teistes nii palju erinevaid tahkusid (nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid isiksusi), et selleks peaks eriala vahetama, et kõike seda hoomata ja sügavuti mõista. Samas, kas peabki. Ma ei saa väita, et olen 100% eneseteadlik, kuid väidan, et tean nii mõndagi. Kõige olulisema asjana tooksin välja teadmise, et just eneseteadlikkus on võtmeaspekt isiksuse arengus sh juhiks olemise/saamise arengus. Kui inimene teab väga täpselt oma tugevaid ja nõrku külgi, on tegelikult võimalik neid edukalt ära kasutada erinevates situatsioonides. Just nimelt hakkamasaamine iseendaga – see nö emotsionaalne intelligentsus – erinevates situatsioonides, on märksõna, mida pean eneseteadlikkuse aluseks. Kuidas valitseda oma emotsioone? Kuidas ennetada konfliktsituatsioone? Kuidas neid lahendada? Kuidas jääda enesekindlaks? Need on küsimused, millele ei ole ma tänaseks täit vastust veel saanud ning, millega pean kindlasti edasi tegelema. Minu tugevamateks külgedeks on initsiatiivikus, avatus, iseseisev mõtlemine, otsustusvõime, sihikindlus ja pühendumus, kontaktiloomisvõime, analüüsioskus, suutlikkus töötada nii üksi kui meeskonnaga, motiveeritus. Olen kindel, et just need omadused on aidanud ja aitavad ka edaspidi mind nii minu isiklikus elus kui juhiametis. Oma tööd rehabilitatsioonimeeskonna juhina alustades pidin olema väga initsiatiivikas ja iseseisva mõtlemisega, et õppida erinevaid nüansse, eelkõige saada aru, kuidas erinevad protsessid rehabilitatsioonisüsteemis käivad. Kõige sellega tegelema hakates juhindusin deviisist, et teadmatus ja sellest tekkida võivad probleemid ei ole minu takistamiseks, need on võimalused ja väljakutsed. Ja veel, minu teadmatus (võib lugeda ka lollus) asjaajamises ei ole vabandus. Täna, kõike seda meenutades ja erinevatele tragi-koomilistele situatsioonidele mõeldes, ei suudagi seda enam kõike uskuda – aga hea tõdemus on see, et see rikastav kogemus andis stardiplatvormi, millest saab vaid edasi minna. Samuti tundub, et nende väljakutsete ületamiseks tegin siiski ka õigeid asju ja õigesti, aga sellest pisut hiljem. Loomulikult on mul erinevaid külgi, mida pean arendama ja nö lihvima. Oma nõrkusteks võin kindlalt pidada kärsitust teiste inimeste suhtes. See ei tulene sellest, et mulle ei meeldi inimsed või, et olen arrogantne. See tuleneb sellest, et minu kõrged nõudmised endale kanduvad ka teistele – ma eeldan, et see, mis peitub minu sees ja on minu jaoks elementaarne, on ka teistel olemas ja neile elementaarne. Samuti peab mainima, et olen aeg-ajalt liig-emotsionaalne. Ma tean, et südamega juhtimine on iseenesest ju positiivne, kuid saan ka aru, et siinjuures peab valitsema tasakaal. Vaatamata sellele, et mul on kõrged nõudmised nii endale kui teistele, vaatamata minus peituvale perfektsionistile, olen ma valmis oma vigu tunnistama ning kindlasti ka teisi tunnustama. Minu silmis on vastastikune konstruktiivne kriitika edasiviiv jõud, mis võiks innustada inimesi ühise eesmärgi nimel töötama ning kvaliteeti pakkuma. Lisaksin siia ka eneserefleksiooni vajaduse ning oskuse. Olles võimeline olema aus iseenda suhtes, on lihtsam olla adekvaatne tagasisidestaja teiste suhtes. Isiksuslikus kontekstis on minu eesmärgiks olla pigem parem inimene (mitte nii väga enam parem juht)– tolerantne ja sisemise rahuga inimene ja mis peamine, armastav ema. Täna teen selleks teadlikke valikuid, et kõike seda saavutada ja hoida – et tunda ennast oma terviklikus elus tervikuna. Erialases mõttes on plaanis ennast täiendada aprillis 2026 algaval rahvusvahelisel koolitusel “ICF facilitator course” (06.04.26-29.11.26) |
| Viide tõendusmaterjalile | CV laiendatud; koolituse link:https://icfeducation.org/icf-facilitator-course/ |
| 5.2 Tegeleb eneserefleksiooniga, hindab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit ning võtab kasutusele abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks. | |
| Kompetentsi tõendamine | Mitteformaalne eneseanalüüs on pidev tegevus, millega tegelen. Ja ei tee seda ainult koolitaja rolli kontekstis.Edukal koolitajal peavad olema palju häid isiksusomadusi ja need on mul ka olemas – õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Olen seisukohal, et koolitaja areng ei tohi kunagi lõppeda – alati on, mida lihvida ja, mille poole püüelda! Iga uus koolitus, mille ise läbi viin koolitajana, on mulle ka uus õppimiskogemus. Pean ennast kindlasti ennastjuhtivaks õppijaks – olen optimist ja suhtun endasse positiivselt – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Suudan õppida, töötada – nö toimida iseseisvalt ja meeskonnas. Olen õppijana kõrgelt motiveeritud, algatus- ja kohanemisvõimeline, kuid mis peamine – ma vastutan ise oma arengu eest. Mulle meeldib tihti öelda: „Ma ei pea kellelegi mitte midagi tõestama….vaid iseendale!“ Minu jaoks on füüsiline ja vaimne tasakaal väga oluline, sest mul elus palju rolle, mida pean täitma (kolme lapse ema, oma ema hooldaja, ettevõtja jne). Täna võtan palju aega teadlikult ka iseeenda jaoks, tegeledes meelistegevustega nagu sportimine (jõusaal, padel, sportkeegel), lugemine, reisimine. |
| 5.3 Hoiab end kursis uuemate suundadega täiskasvanukoolituse valdkonnas. Käsitleb ennast õppijana, vastutab enda arengu eest. | |
| Kompetentsi tõendamine | Enesearendamisega tegelen sisuliselt kogu aeg: olen kursis nii rehabilitatsiooni valdkonna, ettevõtlusvaldkonna kui ka andragoogika valdkonnaga, mis vastavad täiskasvanute koolitaja 7. tasemele, mille kohustuslikke kompetentse olen eelnevalt analüüsinud. Nagu olen juba maininud, pean end ennastjuhtivaks õppijaks, kellel on omad kindlad eesmärgid ja sisemine motivatsioon oma teekonda ise planeerida ja eesmärke saavutada. Näiteks olen omandanud oma teise kõrghariduse õigusteaduses, et olla parem (ehk ka targem) ettevõtja, aga ka juht. Lisaks olen ennast täiendanud teemadel: „Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) kasutamine taastusravis ja rehabilitatsioonis“ (maht 104 tundi), mis oli suunatud koolitajatele. Sinna juurde „Koolitusprotsesside kavandamine ja õppimise toetamine“, et värskendada oma teadmisi andragoogikas. Enne seda sai osaletud „Rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus“(maht 156 tundi), et olla kursis uute arengutega antud valdkonnas. Lisaks plaanin osaleda rahvusvahelisel koolitusel, mis algab aprillis 2026 “ICF facilitator course”. Viimased loetud raamatud: „Edukas praktika – õppimine kogemuse kaudu“ H.F. Switzer; M.A. King, 2004 „Juhi kompass – mida iga juht ei tea?“ B. Georg; P. Sims, 2008 „Psühholoogia – raamat juristidele“ T. Bachmann, 2015 „Nihutades piire“ R. Branson, 2018 Mõtiskledes oma väärtushinnangute üle ilmneb, et juhindun selgelt teatud mõtteteradest: „teadmistes peitub tõde“ „nõuan teistelt, aga endalt topelt“ „kõik ei saagi ega peagi mind armastama“ „kindlam on astuda, kui tead, kuhu oled teel“ |
| Viide tõendusmaterjalile | Diplomid |
