Füsioteraapia ja kehaline aktiivsus

Tarbatu Tervisepark käis 6. aprillil 2016 Valgamaa Suhkruhaigete Seltsis rääkimas füsioterapeudi rollist diabeedihaigete tervisekäitumises. Huvilisi oli palju ja siinkohal tahan tänusõnad öelda Merike Einerile, kes antud koolituse ka ellu kutsus!

Füsioterapeut on kõrgharidusega spetsialist, kes:

-hindab inimese funktsionaalset võimekust

-hindab abivahendi vajadust ja kohandab abivahendi vastavalt vajadusele

-nõustab kogu perekonda

-kasutab oma töös terapeutilist harjutust, massaaži, füüsikalise ravi meetodeid, teipimist, asendravi

-nõustab ja kohandab töö- ja kodukeskkonda

Füsioterapeut tegeleb eelkõige inimese füüsiline tervisega, mis on mõjutatud või kahjustatud haigusest, traumast, erivajadusest või on seotud vanusest tulenevate iseärasustega. Füsioterapeudi peamine roll on inimese liigutuste ja funktsioonide taastamine ja säilitamine.

Probleemid, millega füsioterapeut tegeleb on väga lai, alates insuldijärgsed probleemid kuni sporditraumadeni – siia vahele jäävad ka sisehaigustest tingitud haigused: astma, südameprobleemid, diabeet jne.

Lisaks eeltoodule võib kokkuvõtvalt öelda, et füsioterapeut tegeleb terviseedenduse ja heaolu suurendamisega!

Teemast lähtuvalt on peamised füsioteraapia eesmärgid diabeedi korral:

veresuhkru kontroll
vererõhu kontroll
rasva suhtelise osa vähendamine
lihasmassi suurendamine
liigesliikuvuse säilitamine või taastamine
valuravi
aeroobse võimekuse tõstmine
hea enesetunde tõstmine, siis säilib ka motivatsioon edasi tegutseda!
HEA KOOSTÖÖ!

Inimesed on tihti dilemma ees – kas haarata tablettide järgi või muuta oma eluviisi? Selge on see, et teatud haiguste ja seisundi puhul ei saa me üle ega ümber ravimitest. Kuid ravimitele lisaks saab inimene ka ise midagi ära teha. Muuta enda mõtlemist, suhtumist ja eluviisi – olla kehaliselt aktiivne! Tänaseks on palju tõestatud, et kehaline aktiivsus aitab kaasa erinevate terviseprobleemide ületamisel või nendega toimetulekul.

Just nimelt toimetulekul – on palju haigusi (nii nagu seda on ka diabeet), millest inimene ei tervene kunagi, kuid alati on võimalik oma olukorda leevendada või mugandada – üks lihtsamaid ja odavamaid viise on olla kehaliselt aktiivne. Ja just odavaim, sest alati ei pea minema kallisse fitnesklubisse – piisab teepeenrast, metsatukast või rannaribast, et saada kätte see midagi nii olulist – hea enesetunne. Julgen väita odavaim ka seetõttu, et igapäevaselt liigutamine on ka ennetava efektiga. Küsiksin siia vahele – mida Sina oled viimasel ajal teinud oma tervise heaks?!

Et mitte näida naiivsena toon siinkohal ära just diabeedihaigete terviseprobleemid:

Hüpoglükeemia
Ülekaalulisus
Kõrge vererõhk
Liigesprobleemid (liigesjäikus, liigesvalu, liigespõletikud)
Nõrk lihaskond, rühihäired
Neuropaatia (jalgade tundlikkuse häired)
Nahainfektsioonid
Silmapõhjamuutused
Amputatsioon

Usun, et paljud, kellel ei ole diabeedi diagnoosi, leidsid nimistust üles ka oma probleemi….täpselt nii! Olenemata vanusest ja diagnoosist võivad inimesel esineda vähemalt kolm probleemi, mis eespool mainitud.

Mida siis teha? Millest alustada? Jah, nagu juba öeldud – ravimid on ja jäävad? Ja see polegi teema….küsimus on, kelle poole pöörduda, et saada adekvaatset nõu ja abi…nõu ja abi selle kohta, kuidas alustada oma eluviisi muutmist? Vastus on tegelikukt väga lihtne…

Kehaline aktiivsus algab Sinu tahtest ja motivatsioonist!
Oluline on endale teadvustada, et minu tervis on suuresti ka minu enda kätes ja tahtejõus!
Keegi ei saa mind sundida vaid mina ise!!!
Kunagi pole hilja alustada – oluline on, et teed seda täna!

Aga milline mõju on siis kehalisel aktiivsusel? Mõned tervisenäitajad diabeedihaige näitel:

Vere glükoosisisaldus langeb
Rasvaainevahetus intensiivsem!
Positiivne mõju vere hüübimismehhanismidele
Suureneb insuliinitundlikkus!
Kolesterool langeb
Positiivne mõju elueale!
Oluline tegur rasvumise ennetamises ja ravis
Parandab kehalist töövõimet!
Mõjutab soodsalt vereringeelundite seisundit
Ennetada osteoporoosi!
Parandab meeleolu ja enesehinnangut!

Samas enamus nimetatutest räägivad ka muude haiguste või ilma diagnoosita inimeste tervisenäitajate võimalikele muutustele.

Järgmine loogiline küsimus on: kuidas siis ikkagi alustada? Kes annaks head nõu?

Isegi, kui sul ei ole mingit diagnoosi, ära lase naabril Sulle nõu anda – sul on kolm võimalust:

Pea nõu arstiga (vajadusel)
Enne treenimist tee meditsiiniline kontroll ja koormustest!
Füsioterapeudi konsultatsioon, et selgitada välja, milline liikumisviis on just Sinu jaoks mõeldud!

Kuidas treenida nii, et oleks nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik? See on aus küsimus, sest antud kirjatüki kirjutaja on lihtsalt inimene ja eeldan, et ka selle lugeja lihtsalt inimene – inimene, kes on omajagu laisk ja tema elu on piisavalt kiire oma rohkete rollidega….

Treenida 2 kuni 3 korda nädalas
Kestus kuni 60 minutit
Mõõdukas koormus?

Mis on mõõdukas koormus? Paljud spetsialistid räägivad sellest erinevalt, kuid mulle tundub kõige lihtsam valem järgmine: (220 – Sinu vanus ) x 65%

See arv on sinu isiklik südamelöögisagedus, (SLS) mis peaks kehalise aktiivsuse ajal püsima. Aga, kuidas seda siis mõõta? Kuidas tean, et püsin selle SLS juures? Jah, ideaalne oleks muidugi pulsikell, kuid kuna eespool mainisin, et kehaline aktiivsus ei pea olema kallis – siis minu soovitus on järgmine: kui sa suudad oma kaaslasega kõndides, joostes, rattaga sõites normaalselt rääkida, siis see ongi mõõdukas. Kellele mõõdukas tundub siiski vähevõitu, siis järgmine koormusaste on intensiivne koormus so (220 – vanus) x 85%

Diabeedihaigetel on oluline teada oma veresuhkru reaktsiooni kehalisele koormusele – kui koormus kestab rohkem kui 30 min, siis kindlasti tuleks veresuhkurt kontrollida. Veel mõned näpinäited, mida silmas pidada:

Oluline on nahahooldus – infektsioonirisk
Oluline on jalahooldus – õige ja mugav jalanõu ja sokid! Küsi nõu!
Kehaline aktiivsus ja tasakaalustatud st tervislik toitumine käivad käsikäes!
Ära unusta joomist!
Kuula oma keha – SLS ja vererõhu jälgimine!

Lõpetuseks mõned soovitused:

Liikuge regulaarselt, iga päev 30 min
Leidke oma lemmikala ja planeerige see oma nädalakavasse
Kehalise võimekuse arendamiseks võiks eelistada kõndimist, matkamist, jooksmist, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, ujumist, uisutamist ja vastupidavust arendavaid sportmänge.
Liigu võimalusel koos kaaslasega!

NB! Oluline ei ole olla kellestki parem! Oluline on tunda

ennast paremini kui eile ja täna iseennast võita!